Hakkasin just märkmiku vahelt üleliigseid pabereid minema viskama. Lisaks ammu ära unustatud vajalikele dokumentidele (paanika ...) leidsin ka väikese kokkumurtud paberitüki. Ja siinkohal jäädvustaksin sellel kirjas olnud ..... lihtsalt südantsoendav .....


...õnnelikuks teeb see kui istud tumedast puidust vana kulunud laua taga madalate võlvidega ja hämara valgusega hubases nurgas, pehmes diivanis; kui nurgast tiksub vaikselt jääboileri ballaadid ja inimeste vaikne rahulik sumin; kui väljas on hetk tagasi olnud suvi ja päike veel paistab viimaseid õhtuseid kiiri; kui tegelikult on su hing hall tegemata töödest ja argimuredest, kuid sulle tundub nagu aeg seisaks ja sellel, mis akna taga pole tegelikult tähtsust kuna hoopis olulisem on see hetk, see tunne, see rahu. ~Sokolaad sulab suus ja isegi majanduspoliitika tundub huvitav :)

(hetk sügisest 2003)