bussiga linnaserva

telenoril oli varem palju väikseid kontoreid üle oslo laiali. lõpuks otsustati, et aitab jamast, kolime lennujaama. mõeldud, tehtud ... lennujaam koliti gardemoeni ja vana fornebu lennujaama hoone okupeeriti. nüüd on see täis palju avatud kontoriruume, kus kõik töötajad istuvad ninapidi koos ja ajavad möla (vahel ka telefonitsi). kontorite ja iga nurga peal leiduvate nõupidamisruumide seinad (need mis just klaasist ei ole) on ehitatud materjalist, mida meie enamasti konverentsi kirjutustahvlitel kohtame. seega võib igaüks haarata seinalt selleks sinna paigaldatud vildika ja seina täis joonistada ilma, et keegi pahandaks. kontoris kehtib põhimõte, et õhti tuleb enne lahkumist lauad tühjaks teha, et hommikul oleks teoreetiliselt võimalik kellelgi teisel sinu laua taha potsatada ... selline roteeruv värk. praktikas tekib ikka laudade juurde korralik kultuurikiht ja keegi väga ei koli. isegi sinna ei kolita, kus kaks lennujaama sektsiooni tühjalt seisavad ... pole lihtsalt töötajaid. aga juurde ka ei palgata, kuna mingi ametiühingu nõuete täitmiseks otsustati, et enam ühtegi uut töötajat tööle ei võeta, lastakse hoopis enne 500 inimest lahti, hoitakse veidi aega püksirihma koomal ja siis otsitakse värsket verd peale.

vana lennujaam on väga suur ja ümmargune. kui keskel seista, sisehoovis, siis paistab ühe tiiva ülemiselt servalt ööpäevaringselt jooksev punane tekst, mis räägib töötajatele tarku mõtteteri ja aitab neil end motiveerida. motiveerivalt toimib ka üldiselt levinud arusaam, mis väidab, et inimesed on seal oma töökeskkonnaga rahul. usun, isegi oleks, kui saaks igapäevaselt töötada sellise merevaatega, avaras, valgusrikkas ja muheda seltskonnaga kontoris.

ahjaa, mida veel telenoris käimisest õppisin .... rootslane rääkis, et statistika näitab, et keskmiselt 5 inimest maailmas sureb aasta jooksul hairünnakute kätte, aga keskmiselt 300 kookospähkli alla jäämisest. so be aware :)