sooja septembripäeva mõtted

eile, just enne koduukseni jõudmist, astus tänaval meie juurde üks mees ja küsis, kas ta meile sellise toreda sügispäeva puhul ühe luuletuse tohib lugeda. henn pärast kommenteeris, et tahtis esimese asjana küsida, palju see maksab, minulgi oli samasugune kõhklus. aga mees nägi suhteliselt korralik välja. noogutasime tagasihoidlikult, teadmatuses, mis selle taga võib peituda.

ta luges meile väga toreda luuletuse septembrikuust. palju meelde ei jäänud peale selle, et see kõlas väga soojalt, rääkides esimestest langevatest lehtedest ja koolipinki istuvatest lastest. südamest esitatud luuletus. tundus, nagu oleks ta seda oma peas vaikselt veeretanud ja see oli just enne meie kohtamist valmis saanud. mees soovis meile head kooliaastat, olles enne veendunud, et me ikka koolis käime. ja astus siis lihtsalt oma teed edasi, soojas septembrikuu päevas.

see luuletus tegi tuju tõeliselt rõõmsaks :)