laupäev on poepäev

selleks, et odavam tuleks, on vaja käia vähemalt kolmes poes.

juurikate ja puuviljade ostmiseks on parim koht pakistani pood (või mõni muu tundmatu importrahva pood, üldnimetus on pakistan), kus puuviljad on tänavale välja pandud, seda nii külastajate meelitamiseks (kuna kaup näeb hea välja), sellepärast, et poodi üldse veel miski ära mahuks kui väidetavalt sellepärast, et seadusele vastavalt seda kaupa üldse müüa võiks (keegi rääkis, et tänaval müüdav kaup ei vasta mingitele normidele). muud sealt poest väga osta ei julge, sest seal ei ole võimalik leida ühtegi toodet, millel oleks euroopalik välimus. näiteks pakutakse seal kõikvõimalikke korserveeritud olluseid (marineeritud kookospähklid ja banaanid?), kummalisi rohelisi juurikaid ja laia valikut tundmatuid maitseaineid. aga puu- ja juurviljad on seal kõvasti odavamad teistest poodidest.

lihatooted saab kõige odavamalt rimist, seal on neile pidev püsiallahindlus (nt. õnnetutele külmutatud kanadele).

täna avastasime, et kõige "normaalsem" pood on aga meny, mis näeb ehk eesti inimesele kõige kodusema poena välja - seal mahub end isegi ümber keerama ja üllatuslikult on see ka esimene pood, kus on meile tuntud valmistoitude lett (ei tundunud poekülastajate hulgas siiski kuigi populaarne olevat). väidetavalt olla tegemist ühe kallima poodide ketiga, aga siiski ... selgus, et piimatooted on seal odavamad kõigist senikülastatud poodidest.

poodide hinnataseme üldise võrdlusena võiks kasutada õlleindeksit, millest võib henn pikemalt rääkida. minu meelest on see aga petlik näitaja. efektiivsem on kasutada piima-, kakao- ja kartuliindeksit.... või poodi sissemahtuvuse indeksit?!