bergen

istusime 13ndal kl 16-se rongi peale. rong olla tuntud kui parimaid vaateid pakkuv sõit läbi riigi. viis ta meid aga kõrgele mägedesse norra sisemaal, kus vaatamata kuupäevast ja oslos valitsenud kevadest oli alles südatalv. puudki veel härmas. uuuh, ei tahaks rongist välja minna. aga vihje sellele, et järgmisel nädalal trysilis on lootust ikka lund näha.

sõidu aeg 6,5 tundi, seega kohale jõudsime siis kui marken gjestehus oma uksed juba sulgenud oli. aga ennatlikult olime meie nendega väikse kokkuleppe teinud, mis võimaldas meil nüüd oma krediitkaarte uksekaartidena kasutada ja majja sisse trügida. tegemist oli sellise paigaga, kus poiste ja tüdrukute toad on eraldi. hommikuks küll selgus, et teised sest väga kinni ei pidanud - hennu 6-ses toas magas muuhulgas ka kaks tüdrukut. aga kuna vooditeks olid kitsad vedrupõhjaga narid, mis külje keeramisel lootusetult kõikusid, siis kahekesi ühte voodisse trügimisest ei oleks miskit välja tulnud. lõpptulemus - väga naljakas teismelise tunne tekkis.

gjestehus oli üldse naljakas koht. tundus, et mingid noored elasid seal kambaga. päevasel ajal majast väljas ei käinud, hängisid seal lihtsalt, sellised veidi karvased ja kasimata. minu toakaaslased oli kah imelikud. omale padja pidin näiteks ühe tüdruku alt välja tirima, kes oli enda alla koondanud kaks komplekti voodilinu ja magas nende kõigi peal käterätikuga. imelik.

hommikusöögi ajal aknast välja vaadates püüdsime hinnata, kas oleme sattunud linna heal või halval päeval. nimelt on bergen, asudes mägede vahel, tuntud kui alati vihmane koht. seal pidavat 275 päeva aastas sadama. meie hommikusöögi vältel jõudis ilm aga kolm korda muutuda - korra sadas vihma, siis paistis päike ja lõpuks tegi kahte korraga. päeva möödudes selgus, et see ongi siin tavaline. aga kokkuvõttes olime suurepärase päeva saanud, kuna vihma tuli vaid kaks sabinat ja päikeselaigud jooksid pidevalt mööda maad ringi. super, kevad.

aga bergen ise on lihtsalt imeilus ja armas linn. selleks, et pideva vihma hallust tasakaalustada, on linn ehitatud väga värviliseks. tänavad on kaetud heledate mustrisse laotud munakividega, mis siis alati, kas üles või allapoole looklevad, ei kunagi horisontaalselt. tänavad on sageli kitsad käigud värviliste puumajakeste vahel. iga nurga peal võis leida kevadlilli.

ronisime jalgsi mäe otsa, sinna kuhu kõik turistid mägirongiga viiakse. kuna mäe otsas hakkas just vihma sadama, mängisime mäest alla turiste. sõit kestis ca 5 min, alla jõudes oli vihm läbi. edasi ronisime hansamuuseumisse, kus meile näidati väga vana maja väga vana sisustusega, erinevaid kalapüügiriistu ja maale jne. kõige paremini jäi meelde vana aja komme inimestel kapis magada. voodid olidki ehitatud naridena kappidesse, uksed käisid kinni. mõned kapid olid kahe toa vaheseinaks ja kapiuksed käisid kahele poole lahti. mõne kapi seinal olid maalid alasti naistest ;) tegemist oli vist mingi sellise kohaga, kus käisid ööbimas linnast läbisõitjad. kuigi mõned ruumid näisid ka püsielanike käe järgi sätitud.

hansamuuseum vaadatud uudistasime jahisadamas pesitsevaid laevu ja jalutasime mööda bergeni tuntuimat tänavat bryggenit, kus seisavad reas kitsad kõrged külgepidi kokku ehitatud värvilised viilkatusega puumajad, mis aja jooksul vähemasti 5 korda korraga maha on põlenud ja samasugustena tagasi ehitatud. viimati põletati neid 50ndatel, näis kaua seekord püsivad.

tänava lõpus mere ääres seisab kuningaloss. bergen oli ju vanasti norra pealinn ja kuningal seega linnas oluline koht. losski siis ilusasse kohta paigutatud. linna suurimaks möödapanekuks, usun, oli aga see, et lossi ja mere vahele oli keegi imelik suutnud hiljuti toppida väga suure halli kastikujulise tehasehoone (vist mingi kalatehas oli), mis siis mõnusalt merevaate lossilt ära röövis. toredad sellid küll.

lõppkokkuvõttes jõlkusime päev otsa mööda tänavaid ja vahtisime suu ammuli. minul on küll kindel veendumus, et kui see linn vähegi rohkem eesti oleks, siis sinna tahaks kolida küll hetkegi kõhklemata. üldse ei imesta, mis norras räägitakse, et bergeni mehed käivad nina püsti ringi, et meie oleme bergenist, meie maksame.

õhtuks olime päris väsinud, lebotasime veidi oma gjestehusis ja piidlesime kummalisi noori. pärast käisime kinos ja edasi oli mõte kuskil klubis üks tants teha. jalutasime siis kesklinnas edasi tagasi, et rahvamassi jälgides leida mõnda poppi kohta. päris palju noori jooksis säärte välkudes ringi. aga harjumatult suurem arv pidutsevaid inimesi olid pigem keskealised. ronisime ühe klubi turvamehelt uurima, et kus siin siis täna hea pidu ka on. too näitas näpuga kõrvaluksele ja rääkis, et see uks, mida tema valvab ... seal täna head pidu ei ole, inimesi on vähe. tänan aususe eest, arusaadav, miks hea pidu ei ole, kui turva kõik minema ajab :D kõrvaluksel öeldi meile aga, et sisse saab alates 24ndast eluaastast. noortel on siin vist siis mingid salajasemad peokohad. ei tea, ei leidnud. jalutasime veel veidi ringi ja otsustasime lõpuks, et siin on keskealisena vist lõbusam pidu panna, tulgem parem siis tagasi.

no ja enam-vähem sellega meie reis lõppeski. hommikul ronisime kl 10ks rongi peale ja loksusime oslosse tagasi, et seal siis asju pakkima hakata ja kohe järgmisel hommikul trysili poole edasi tõtata.

võrdlusena bergeni ööeluga läksime viimasel osloõhtul mööda oslo öiseid tänavaid kondama. leidsime vahva uue ööklubi-pubi, mille mõte seisnes selles, et ükski laud ei ole teistest eraldunult kuskil nurgas, kõik lauad on püstiseisulauad ja moodustavad omamoodi tantsuplatsi. eraldi avarat tantsuväljakut ei olnudki. aga ruumi ülesehitus tagas selle, et kõik seltskonnad põimusid omavahel nagu möödaminnes. väga hubane ja seltsiv. üldse oli kogu oslo kesklinna öösel nagu üks suur pidu. seltskond oli vanuselt tunduvalt noorem kui bergeni peolised. ainult üliaktiveerunud kerjusrahvas, kes tänaval blokaadi tegid, ning seinte ääres piidlev mustanahaliste prostituutide rida olid need, mis veidi kõhedust tekitasid.