Minu töö

Sain just aru, miks mul ei ole olnud tahtmist siia blogisse pärast nelja aastat sõnagi kirjutada. Esiteks, ma ei taha kirjutada lastest, aga just nemad teevad mu argipäevad lõbusaks ja tempokaks. Teiseks, ma ei taha kirjutada tööst, kuna kes siis ikka vabal ajal tööst tahaks mõelda, kirjutada või lugeda. Ja kolmandaks, peale töö ja laste viimasel ajal hästi muuks aega pole jäänud, tundub.

Aga nüüd kui üle tüki aja kogemata seda blogi lugema sattusin, taipasin, et on maailma kõige põnevam lugemismaterjal see, kui saan teada, mida mõtlesin viis aastat tagasi. Isegi, kui mu mõtted ainult "töö" ümber keerlevadki, siis sel sõnal "töö" ei ole minu jaoks nagunii sama tähendust kui vahest paljude teiste jaoks. Ma ei "käi" tööl ja töö ei too mulle alati raha sisse, "töö" on minu jaoks see teemavaldkond, mis minu mõtteid lummab, kui parajasti lastekantseldamine mu mõtetest teerulliga üle ei sõida. Peaksin vist püüdma seda teemat nüüd ka ühe lausega kirjeldada, aga vahest oskan seda teha siis, kui kolme nädala pärast oma magistritöö purki saan pistetud. Siis on see kõik seal kirjas.

Kuna mu elu on viimase 4-5 kuu jooksul muutunud tööalaselt täielikuks pööristormiks ja kõik mu päevad on nii põnevad, siis võiks seda oma mälu värskendamiseks ikka vist kirja panna, kui mahti saan. Seda enam, et tunnen, et õpin asju, mida raamatutarkusest ei saa, koolis ei õpetata ja keegi päris sellise nurga alt ei tea. Väga vahva on hiljem tagantjärgi aru saada, kuidas ma olen jõudnud sinna, kuhu jõuan ning praegu mõista seda, et mu tee viib mind selle pööristormiga kuhugi, kuhu ma aimatagi ei oska.

No näiteks, kui kunagi ülikooli majandusteaduskonnas erialavalikut teha tuli, siis oli üks mulle kohe selgemast selgem - müügiinimest minust ei saa. Ja juba varem oli paigas, et ükskõik mis valdkonnas ma tööle hakkan, moega ei saa see küll kuidagi seotud olla, kuna see mind lihtsalt ei huvita.

Ja nüüd olen ma järsku moetööstuses ja müün riideid. Vähemalt nii see paistab väljastpoolt, ütleks. Sest tegelikult on asi minu jaoks moest ja müügist kaugel. Ma ise ütleks, et juurutan innovatsiooni masstööstuses, eesmärgiga tööstus radikaalselt keskkonnasõbralikumaks pöörata. Aga jällegi kõrvaltvaataja võiks vaielda, et ma lihtsalt petan end - mood ja müük ikka. Ennegi selliseid, kes arvanud, et teevad innovatsiooni, aga lõpuks kukub ikka välja nii nagu alati, et tegime korraks midagi teistmoodi ja põnevat, aga kokkuvõttes midagi ei muutu. No vaatame siis, kellel on õigus.